Zuzu Izmailova: tahan, et me ei teeks teineteisele liiga enda vajaduste rahuldamiseks

Kohalike valimiste eel vestleb Feministeerium naistega, kes on hiljuti poliitikasse tulnud. Esimesena kohtusime Züleyxa Izmailovaga, kes kandideerib Eestimaa Roheliste nimekirjas. Rääkisime sellest miks Zuzu poliitikasse tuli, miks just rohelised, miks ta on ökofeminist ning kuidas siis selle roheliste ja EKRE-Varro koostööga lood on.

Millal otsustasid poliitikasse minna? Miks?

Selleks oli kindel ajend. Minu noorem õde suri vähki 2014. aasta kevadel. Tema viimased kuud olid väga rasked. Ainus vahend, mis tema valusid leevendas, oli kanep. Ja selle asemel, et temaga aega veeta, viimastel nädalatel koos olla, kulutasin palju aega kanepi hankimisele. Sügisel tuli elukaaslane koju ja teatas, et oli rohelistega liitunud. Olin skeptiline, kuna olin ise varem sotside lihtliige ja nägin üsna lähedalt, kuidas seal toimetati. Olin üldse parteipoliitikas skeptiline. Aga kui nägin, et ainsa erakonnana oli rohelistel ravikanepi kättesaadavus patsientidele programmis sees, hakkasin elukaaslasele riigikogu valimiste eel sotsiaalmeedias kampaaniat tegema. Tundsin kohustust seda teemat kajastada. Märtsis toimusid valimised. Läksime õhtul koos roheliste kontorisse valimistulemusi jälgima ja kui seal tulemusi nägin – rohelised said ainult 0,9% – sündis otsus, et liitun erakonnaga.

Nii et sa ei mõelnud, et hääbuv erakond?

Ei! Mõtlesin vastupidi, et pean midagi tegema. Et see on nii oluline asi ja seda on vaja tagant tõugata.

Miks just rohelised? Lisaks ravikanepile?

Ikka kogu maailmavaade. Kõik, mida rohelised esindavad, on minu teema.

Mida poliitikas teha tahad, pidades silmas kohalikke valimisi?

Põhiasi hingel on laste toit, see mida lapsed koolis ja lasteaias söövad. On mõõdetud, et üle poole müügil olevast toidust sisaldab pestitsiidide jääke. Leian, et lastele peaks pakkuma ainult parimat ja parim on mahetoit. Teised teemad on üleminek taastuvenergiale ja ühistransport, mida on võimalik palju rohelisemalt ja praegusaegsemalt korraldada. Kui mind erakonna esimeheks valiti, mõtlesin rohkem sellele, kuidas organisatsiooni arendada. Kohalikud valimised tulid natuke ootamatult. Aga püüan globaalseid teemasid kohalikul tasandil käsitleda.

Kuidas elukaaslane suhtub sellesse, et poliitikas oled?

Ta toetab mind.

Kas oleks võimalik poliitikas osaleda ilma pere toetuseta?

Ei!!! Teen seda täiesti vabatahtlikult, ma ei saa selle töö eest palka juba mitu aastat. Kui meil peres ei oleks ühist eesmärki, ei oleks see võimalik.

Ütlesid, et kui olid lihtliige sotsides, siis ei jäänud head muljet. Miks?

Ma näen seda, et sotsiaaldemokraadid Eestis on kusagile kinni jäänud, ei ole ajaga kaasa tulnud. Teemad, mis peaksid olema vasakpoolsed, on pinnapealselt käsitletud. Näiteks kodanikupalk ja otsedemokraatia. Ja keskkonna küsimustes hääletatakse samamoodi kui reform ja EKRE. Ka taastuvenergia taha pole nad päriselt tulnud. Ja nad toetavad põlevkivi tööstuse subsideerimist, samas kui see toodab üle 90% kogu Eesti saastest ja selle tõttu on Ida-Virumaal sündinud laste oodatav eluiga keskmisest viis aastat lühem.

Milline oli sinu esimene mulje naisena poliitikasse tulla?

Kui liigun ringi poliitilistel sündmustel, siis üldiselt on seal väga vähe naisi. Olen ka tagasisidet saanud, et olen liiga noor, olen mingi “plika”, et ma ei ole sellepärast tõsiseltvõetav (Zuzu Izmailova on 32. Toim). Seda ma olen isegi Woolfi grupis kuulda saanud (“Virginia Woolf ei karda sind!” On Facebooki-grupp, mis ühendab u 7500 feminismihuvilist. Toim).

Kas oled kogenud ka teisi võimutehnikaid/allasurumisvõtteid?

Jah, näiteks Rainer Vakra (SDE) lappas pabereid, sosistas teistega ja naeris ühel komisjoni istungil minu sõnavõtu ajal. Ta ise juhatas seda istungit ja ma olin ainus naine, kes seal esines. Mõtlesin veel, et just sotsiaaldemokraatliku erakonna inimene tegi nii.

Kas oled kogenud seksismi?

Ma väga ei lävi selliste inimestega ja olen õppinud ka seda ignoreerima. Ma ei lase ennast sellest väga häirida.

Aga vihakõne, näiteks vihakirju?

Olen saanud päris palju vihakirju ja sotsiaalmeediast on näiteid, kus mind kui isikut alavääristakse. Näiteks kutsutakse “kullakeseks” või öeldakse “tibin”. Seda teevad ka naised. Kui ei olda minu vaadetega nõus, kasutatakse sageli nn vanusekaarti ja patroniseerivat kõnepruuki.

Olen ise ka täheldanud, et kui sotsiaalmeedias debateerid, lähevad kähku käiku kullakesed ja kadikesed. Et vastaspoolt infantiliseerida.

Jah. Kui ütlesin välja oma arvamuse abielu kohta, et on ebaõiglane, et samast soost paarid ei saa omavahel abielluda, heideti mulle kohe ette noorust ja kogenematust.

Kas rohelistes on naisi piisavalt?

Kuigi meil on lihtliikmete seas 51% naisi, oleks hea, kui neid oleks rohkem ka juhtorganites. Juhatuses on kaks naist, liikmeid on kokku üheksa. Ka volikogus on mehi veidi rohkem. (28%. Toim).

Kas naised erakonnas on üldse teema?

Oleme rõõmsad, kui neid tuleb. Ise räägin, et naisi on poliitikasse rohkem vaja ja üritan ka eeskujuga naisi kaasa tõmmata ja julgustada. See on töötanud ka, viimasel ajal on noori naisi rohkem juurde tulnud küll, kes on ka aktiivsed. Püüan neid esile tõsta, kui nad midagi teevad. Aga eks põhjused, miks naisi on poliitikas vähe, on samad, mis mujalgi. Võibolla on naistel rohkem tegemist või ei kipu nad seal eesreas olema? Arvan, et see on üsnagi vähese aja küsimus, enne kui see muutub. Sest klassikaliselt on Euroopas rohelised naiste erakonnad ja seda suunda tuleb meile ka rohkem.

Olen kuulnud naistelt, kes poliitikasse lähevad, et õhtused koosolekud on probleem. Kui sul on hoolduskoormus, näiteks lapsed on väikesed, on naistel raskem siis osaleda. Kas see on probleem?

Jah, olen üritanud seda muuta, teha koosolekuid päeval, aga see on keeruline. Kuna rohelistel ei ole riiklikku rahastust ja juhatuse liikmed teevad päevatööd, siis ei ole päevased koosolekud võimalikud. Aga meil on kodune õhkkond, lapsed ja koerad käivad koosolekutel kaasas ja eelmises kontoris tegime lastenurga, kus lapsed toimetasid. Suvel oligi probleem, et lasteaed oli kinni ja mul oli palju koosolekuid. Võtsin nad siis kaasa.

Mida peaks tegema, et poliitikas rohkem naisi oleks?

Naised ise peaksid julgustama teisi naisi. Ja noorus ei ole see asi, mille pärast kedagi maha kandma peaks. Igas vanuses on midagi anda. Isegi Woolfis nägin, kuidas naised ise kirjutavad, et on veel liga noored kandideerimiseks. Maailmas oleks palju asju paremini, kui naiste esindatus meestega oleks võrdne. Ka keskkonnapoliitikas on otsuste juures väga vähe naisi, komisjonides on palju mehi. Mõnes kohas ongi ainult üks naine, kes on seal kui sekretär. Ja siis seadused ongi sellised nagu nad on.

Kas oled feminist?

Jah, näen ennast ökofeministina. Aga see tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju.

Mida see sinu jaoks tähendab?

Minu jaoks on keskkond oluline. Ilma keskkonnata ei saa me viljeleda ei feminismi ega midagi muud. Kõik otsused peaksid lähtuma keskkonnast. Aga see on tundlik teema ja mõned teemad ei ole populaarsed feministide seas. Näiteks hormonaalsed rasestumisvastased vahendid mõjutavad keskkonda negatiivselt ja hormoonsüsteeme häirivaid kemikaale on vees hästi palju.

Jah. Ja reproduktsiooni kontrollime on jälle feministide võtmeküsimus, ja seda põhjusega. Tekibki huvide konflikt.

See teema ongi suur ja keeruline. Kui me räägime õigustest ja vähemuste õigustest, tulevad sinna ka näiteks loomade õigused juurde. Ja feminism on osa sellest. Tahan, et me ei teeks üksteisele liiga enda vajaduste rahuldamiseks. Ma võtaks selle soo sealt üldse ära, me ei tohiks inimesena teha asju, mis reostavad või kahjustavad.

Kui ma intervjuuks ette valmistasin, kerkis üks küsimus pidevalt üles: roheliste koostöö EKRE ja “Varroga”. Palun räägi.

SA Terve Rahvas on loodud otsedemokraatia edendamiseks, mis on olnud üks roheliste põhiteemadest (sihtasutust juhib Zuzu abikaasa ja roheliste juhatuse liige Joonas Laks, nõukogus on muuhulgas Markus Järvi ja Varro Vooglaid. Toim). Oleme sellest teemast rääkinud sama kaua, kui olemas oleme olnud. Selleks, et teemat käest mitte ära anda, otsustasid rohelised sihtasutuse loomisesse õla alla panna. Tegeleme otsedemokraatia edendamisega Varro tegemistest hoolimata. Tean, et paljud aktivistid, keda kutsuti sihtasutuse töös osalema, loobusid just selle maineküsimuse pärast. Minu abikaasa aga nägi, et eesmärk on olulisem ja et kui meid seal juures ei oleks, lörtsitakse teema päris ära.

EKRE korraldas meiega Rail Balticu vastase meeleavalduse. Olin alguses selle organiseerimise juures, kuid taandasin ennast, kuna see võttis pöörde, mis mulle ei sobinud. Aga suur osa juhatusest arvas, et Rail Balticu teemaga peab edasi minema, sest see on roheliste jaoks niivõrd oluline. Olime sellega aastast 2015 tegelenud ja EKRE püüdis seda kaaperdada. Aga EKRE maik oli seal ikka liiga tugevalt juures ja see oli meile hea õppetund, kuidas asju mitte teha.

Aga kuidas sa praegu sõnastad koostöö EKREga, on see olemas või mitte?

Ainus punkt mis meil EKREga ühine on, on vastuseis Rail Balticule. Rohkem puutepunkte ma absoluutselt ei näe. Oleme ikka täielikud vastandid. Aga kui vaadata, kuidas parlamendis hääletatakse, siis päris paljud erakonnad teevad koostööd EKREga. See on rutiinne parlamenditöö, mida erakonnad ei afišeeri, sest see peletaks nende valijaid.

Züleyxa Izmailova kandideerib Põhja-Tallinnas, Eestimaa Roheliste nimekirjas, väljapool Tallinna kandideerivad rohelised valimisliitudes. Need on Zuzu esimesed valimised. Teisi intervjuusid loe siit.