Lõksud ehk 22. nädal

Feministi nädala uudiste kokkuvõte, ilmub kord nädalas.

Nädala jooksul arutasime taas pagulastest, Iirimaa referendumist, naiste esindatusest poliitikasaadetes, seksuaalrünnakute ohvrite situatsioonist, postsotsialistlikust feminismist ja sooküsimusest Ameerika kaasaegses poliitikas. Nädala lõpetas nutune inimarengu aruanne. Alustame sellest.

• Sama jama, erinev kümnend ehk inimarengu aruande koostajad kaardistasid “lõkse”: “Lõksu metafoor tähendab seda, et oleme oma arengus jõudnud teatud etappi, kus oleme kinni jooksnud, kus peame oma majandusmudeli ümber mõtestama. See, mis meid siia tõi, meid enam edasi ei vii.” Ent kes need jalgadega hääletajad on? Lisaks leidis feminisiter Nele sellest tulemusi tutvustavast artiklist eriti karmi lause: “Väljaränne on olnud ilmselgelt puhver töötusele, sest väljaränne vähendab koormust Eesti sotsiaalsüsteemile” ja vaatab siiani klaasistunud pilguga kaugusesse. [ERR, Postimees; 29.05]
• “Tuletan meelde, et alates aprillist jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt esimese kuue kuu jooksul ei tohi põgenikud töötada,” selgitas MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson, kelle sõnul tähendab see, et sisuliselt peavad siia saabuvad inimesed menetlusperioodil elama riigi kulul ning nad ei saa sinna midagi parata.” [ERR; 27.05]
• Eesti Inimõiguste Keskus pöördus 17. mail saates “Aktuaalne Kaamera. Nädal” eetris olnud pagulaste ja sisserändajate käsitluse pärast ERR-i ajakirjanduseetika nõunik poole kaebusega, et eetris olnud käsitlus oli ühekülgne, stereotüüpne, õhutas vaenu ja eksis mitme ajakirjanduseetika koodeksi punkti vastu. Nõunik nentis vastuses, et pagulaste ja piiriületajate põhjendamatu identifitseerimise oleks pidanud ära hoidma nende nägusid hägustades, aga see jäi režissööri tähelepanematusest tegemata. Samuti oleks pidanud lugudes ebaseaduslikel piiriületajatel ja pagulastel selgemat vahet tegema. [EIK; 27.05]
• Ettevõtlusminister Urve Palo majutusasutuste käibemaksu tõusu vastu olemise põhjustest: “Kuna turismisektoris on 80% töötajatest naised, siis mõjutab majutusasutuste käibemaksu tõus kahtlemata ka palgalõhet. See oli üks põhjuseid, miks ma käibemaksu vastu võitlesin. Sektoris töötab palju naisi, kes on tihti üksikemad.” [Pealinn; 25.05]
• “Teeks kui saaks kui tahaks!” ehk Mari Peegel kirjutab, kuidas on mõjutanud sel naistepäeval ERR-i juhtidele saadetud märgukiri “Aktsioon „Naised teleekraanile!“ naiste esindatust poliitikasaadetes. [EPL; 27.05]
• Kadri Ibruse sellenädalase  õõvatekitava loo peale kirjutab Rents irooniliselt Eesti politsei seisukohtadest ja arutab: “Ma saan aru, et tavainimesed ei pruugi selle teemaga kursis olla, aga kuidas on võimalik, et on olemas POLITSEIUURIJAD, kes ei ole kuulnud mitte midagi sellest, et ka täiskasvanud kuriteoohvrite puhul on täiesti tavaline, et kui nad ründajat tunnevad, on esmane traumaga toimetulekumehhanism tihti ignoreerimine – üritatakse teha nägu, et kõik on hästi, isegi vägistajaga normaalset suhet teeselda, sest esmapilgul tundub, et kui on suhe, pole ju ka vägistamist? Või on nad seda kuulnud, aga ei usu?” [Pärdikute päevaraamat; 26.05]
• Samal ajal ikka samas universumis soovitas Rait Pikaro esmajärjekorras ründajale mitte vastu hakata “olenemata situatsioonist ning inimese füüsilisest valmisolekust ja oskustest”, sest “kunagi ei tea ette, milliseid vahendeid või relvi kurjategija võib kasutada.” [Tallinn City; 25.05] “Suurepärane” eneseabi soovitus!
• Sealjuures tõi Seksuaaltervise Liit välja, et vägistamise ohvrid ei saa Eestis elementaarset abi. [EPL; 29.05]
• Esmaspäeval toimuva soouuringute konverentsi üks peaesinejatest, Madina Tlostanova, rääkis Lea Larinile antud intervjuus: “Postsotsialistlik feminism on mitmel viisil seotud sotsialistliku perioodi varjatud feministliku võitluse kogemusega. Igal riigil on omaenda tee, kohalik feministliku mõtte ajalugu, kuna mõnes riigis olid feministlikud ideed juba enne sotsialistliku riigikorra kehtestamist selgemini väljendunud. Ja mõnes riigis suudeti alal hoida põlised rollimudelid, mis ei olnud ilmtingimata tagurlikud või misogüünsed, nagu sotsialistlikud moderniseerijad seda näidata püüdsid. Me peame puhtaks saama kogu seda laadi negatiivse propaganda kogemusest ja kriitiliselt analüüsima, mis on selles kõiges olulist meie ajale ja tulevikule.” [Sirp; 29.05]
• Raili Marling sooküsimusest Ameerika kaasaegses poliitikas: eelmise aasta üks menukamaid mitteilukirjandusteoseid oli Facebooki tegevjuhi Sheryl Sandbergi „Astu ette” („Lean In”), mis kutsub naisi üles ennast senisest aktiivsemalt kehtestama. Võitlus naiste õiguste nimel paistab olevat edukalt võidetud, kuid paraku räägib avalik retoorika teist keelt. Ühelt poolt kinnitatakse tüdrukutele, et nad saavad kõigega hakkama, teisalt on naiste kehad ja valikud jätkuvalt poliitilise võitluse areeniks.”
• Iirlased kiitsid üleriigilisel referendumil heaks sooneutraalsed abielud! [EPL;  25.05]
• Marek Tamm jätkab “ussitava avalikku mõtteruumi” arutelu. [Memokraat; 26.05]
• Eesti Inimõiguste Keskus avas 2013. aastal interaktiivse veebilehe “Pagulase teekond“, kus selgitatakse pagulasteemalisi fakte ja müüte ning räägitakse surma ja tagakiusamise eest põgenenud inimeste lugusid.

Fotomuuseumi näituse “Varjust välja. Esimesed naisfotograafid Eestis” Facebooki sündmuse päis.

• Fotomuuseum avab 4. juunil näituse „Varjust välja. Esimesed naisfotograafid Eestis“, mis seab ritta neli naisfotograafi, kelle tegevus jäi XX sajandi esimesse poolde. Anna Kukk (1885-1960), Lydia Tarem (1904-1979), Hilja Riet (1905-2006) ja Evi Lemberg (1904-1999) on naised, keda ühendab fotograafia.
• 1.-2. juuni toimub Tallinnas akadeemiline soouuringute konverents “Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis”, mida on võimalik jälgida Postimehe otseülekandes!

Kas Sinu meelest on siit midagi puudu? Anna meile teada info@feministeerium.ee