Vikerkaare luuleroboti valikute soolisest tasakaalust

Vastuseks Sanna Kartau arvamusele “Feminist vaatab luuleroboti kapoti alla”.

Kriitika on õigustatud, avan natuke tausta. Sooline tasakaal oli luuleroboti puhul üks olulisemaid valikukriteeriume, sest arhiiv ise, enne Tartu plahvatust 2000ndate keskel, oli mõne erandiga ikka kohutavalt meestekeskne. Miks see nii oli (ning eesti hilise luule soolistatuse küsimus laiemalt) vajaks põhjalikumat analüüsi – võtaksime sellise avasüli vastu. Lõplikus valikus oli suhe vist 35 : 65, mis on ideaalist mõistagi kaugel, aga kindlasti parem kui arhiivi n-ö neutraalne peegeldamine. Muidugi oleks võinud veelgi paremini.

Luule Poeezia Vikerkaar

Me ei võta neid luuletusi ju suvaliselt või mingist ideaalmaailmast, vaid 30-aasta vanusest arhiivist. Selles arhiivis on need asjad mis seal on – arhiiv muidugi pole iseenesest neutraalne, vaid ajastu ning toimetuspoliitika konteksti asetuv objekt. Me üritasime kaaluda paljusid kategooriaid, lisaks kvaliteedile, žanrile ja muule taolisele – rahvuslikku mitmekesisust, sugu ja ajastulist mitmekesisust. Meeste hulgas on tõesti ka paar ebatavalist valikut (sinu välja toodud Toomas Hendrik Ilves ja Karl Marx), aga see peegeldab rohkem arhiivi kui toimetajate prioriteete.

Üldiselt on meie arhiivi indeks vabalt kättesaadav siin ja siin. Sellest saaks ilmselt põnevamagi analüüsi kui luulebotist.