Sõnastik: gaasikeeramine (ingl gaslighting)

Foto: Max Boschini / Flickr CC

Gaasikeeramine (ingl gaslighting) on emotsionaalse kuritarvitamise ja teatavat tüüpi segadusse ajamise viis, mis on varjatud, lähtub manipuleerija pahatahtlikest motiividest ning mille eesmärk on murendada ohvri jõudu ja terviklikkust. Ohvri reaalsust eitatakse, tema tunnetel mängitakse, ent selle eest ei võeta vastutust.

Gaasi keeratakse moel, mis ei torka silma, näiteks omistatakse ohvri käitumisele pahatahtlikke motiive, pisendatakse tema tundeid või naeruvääristatakse neid, seatakse kõnealuse teema fookus ümber, antakse vastuolulisi, mitmeti mõistetavaid vastuseid jmt.

Selline kohtlemine hävitab ohvri enesehinnangut ja minapilti. Ohver tunneb end hanitatult, kahtleb endas ja oma reaalsuses, oma võimetes, tõlgendustes ja arusaamises. Tal on tunne, et ta läheb hulluks. Manipuleerija võib ohvrile ka otsesõnu kinnitada, et too on ebastabiilne, ning ümbritsevaid inimesi ohvri suhtes vaenulikult meelestada.

Gaasikeeramise ohver tunneb “sürreaalsust”, kuna leiab end pidevalt kohelduna irratsionaalse, ebausaldusväärse ja hullumeelsena, eriti toetavad seda soolised stereotüübid, milles naise otsustusvõimet ja sõna just selles valguses nähaksegi.

Gaasikeeramist on kirjeldatud nii: „Nagu ma vaataksin ennast peeglist, kus kõrvalt tuleb käsi ja hakkab mulle maalima sarvi, suuri kõrvu. Algul näen kohati ka päris pilti, aga lõpuks vaatab mulle vastu koletis.” (Kait Sinisalu 2020)

Gaasikeeramine on teadlik kuritarvitamine. Manipulaator loob ohvriga kiiresti usaldusliku suhte, et seda ohvri vastu pärast ära kasutada. Näiteks kasutab ta ära ohvri vastu tolle hirme ja nõrkusi, teades, kui väga just see ohvrile haiget teeb ja teda jalust rabab.

Gaasikeeramine ei saaks eksisteerida ilma soolise, rassilise, majandusliku jm ebavõrdsusteta ning kõige haavatavamad sellele on marginaliseeritud gruppidesse kuuluvad inimesed. Selles on keskne ebavõrdne võimuvahekord: ohver ja vägivallatseja ei ole suhtes võrdsed. Ohver ei pruugi saada vägivallatsejale vastu hakata, sest tema jaoks oleks sellel tõsised tagajärjed.

Manipulaator kasutab ebavõrdset võimuvahekorda, soolist ebavõrdsust ja soolisi stereotüüpe ohvri reaalsuse moonutamiseks, samuti rakendab ta institutsionaalset ebavõrdsust ohvri vastu, näiteks ohvrit feminiseerides kohtu-, sotsiaaltoetuste või korrakaitsesüsteemis. See õõnestab ohvri tõsiseltvõetavust ja mõjutab tema ligipääsu õigusemõistmisele ja toetusele. (Sweet 2019 854–855)

Termin “gaslighting” tuleb USA näitekirjaniku Patrick Hamiltoni 1938. aasta lavastusest “Gas Light” ja selle hilisematest ekraniseeringutest, mille süžee kirjeldab, kuidas abikaasa süstemaatiliselt oma naist manipuleerib.

 

Kuidas gaasikeerajat ära tunda? 10 punast lipukest

  1. Sa tsenseerid iseend temaga suheldes ja planeerid ette, mis sõnu hakkad kasutama, et midagi, mida ütled, ei tõlgendataks pärast sinu vastu.
  2. Ta on sinu suhtes ühel hetkel õrn ja hooliv, ja juba järgmisel hetkel muutub suhtumine järsult vaenulikuks, ja seejärel tagasi. Siia alla kuulub ka tõrjumine nn “vaikiva karistamise“ kaudu – sind ignoreeritakse, oled äkitselt tema elust välja lõigatud.
  3. Sinu häid kavatsusi võetakse eos halbade motiividena, mille eest pead vabandama.
  4. Püüad igati meele järele olla ning joondud tema järgi, seades oma varasemad tõekspidamised ja uskumused kahtluse alla juhul, kui need ei ühti tema omadega.
  5. Asju, millest sina räägid, pole juhtunud, ja tema teab, kuidas asjad tegelikult olid. Ta muudab asju, mida on lubanud ja öelnud, jättes mulje, et sina oled millestki valesti aru saanud.
  6. Teie suhe pole võrdne: üks madaldab pidevalt teist ja kasutab oma võimu ära.
  7. Kui püüad selgitada, kuidas end tunned, ei lasta sul rääkida või süüdistatakse sind ülereageerimises ja hüsteerias. Põhiline aur edasises vestluses läheb su taotluste ja käitumise üle vaidlemisele.
  8. Ta ei anna su otsekohestele küsimustele siiraid ja vahetuid vastuseid, vaid juhib tähelepanu küsimuselt kõrvale, näiteks dikteerides, milliseid küsimusi on üldse lubatud temalt küsida, näiteks “Miks sa ei taha rääkida, kuidas sa ise …?”. Sellega on tähelepanu tema valikutelt ja käitumiselt ära võetud.
  9. Ta pilkab ja häbistab sind, sa tunned end pärast suhtlust enamasti halvasti, aga leiad, et oled selles süüdi, et sind niimoodi koheldi.
  10. Igale väärkohtlemisele leidub ratsionaalne selgitus ja vabandus, näiteks sobib selleks tema traagiline lapsepõlv, halb eks (või rida halbu ekse ehk “kõik mu eks-girlfriend’id on hullud”), temast olenematud asjaolud, see, et sa provotseerid jne. Süüdi on teised, gaasikeeraja vastutust ei võta ja eneserefleksiooni ei tunne.

Allikad 

Sweet, P. L. (2019). The Sociology of Gaslighting. American Sociological Review, Vol. 84(5) 851–875

Tegemist on saripostitusega “sõnastik”. See on teejuht, millest läbinärimine aitab feminismi nähtamatut raamistikku mõista ja ühtlasi oma sõnavara parandada. Teisi sõnu loe siit. Kui soovid mingit sõna sõnastikus näha, kirjuta meile.

14
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Blondid sekspommid

Sandra Jõgeva käis kinos “Bombshelli” vaatamas ning leidis, et kuigi tegemist pole täiusliku linateosega, on film vaatamist väärt juba teema…