Märts: kas kanakondikrõbin hamba all on sama nunnu kui kiisupilt ekraanil?

Autor: Kadi Estland

“Tavainimeste” vestlused veganitega kipuvad alati väheke kohtlaselt kulgema. Veganeid kas püütakse ümber veenda, nende arvel rebitakse ebaoriginaalset kildu või väljendatakse silmakirjalikku muresegast huvi nende tervise pärast. “Kust sa ikkagi need valgud ja aminohapped kätte saad?”

Kõige nõutumaks jätavad progressiivsetes seltskondades need vestlused, kus justkui tunnustatakse veganlust ehk loomsete toodete vältimist, aga jäädakse seisukohale, et kõik valikud on võrdselt vahvad. “Meil on siin taimset toitu ja liha ka, kõigile midagi.” Eks mitmekesisust sallida olegi ilus. Aga kas ikka tuleb tervitada eluviisi, mis teistele elusolenditele haiget teeb?

Veganlusest on saanud justkui mugav maitseküsimus. Heal juhul vaadatakse veganeid kui mingit erihuvidega veidrikegruppi: no on inimesed, kellel on natuke omapärased söömisharjumused. Kiiret lahendust sellisele “veidrusele” pakub kapitalism – suurema tootevaliku, mitte loomatööstuse kahtluse alla seadmise kaudu.

Miks peetakse loomade söömist loomulikuks, normaalseks ja vajalikuks, kui üha enam teadusuuringuid näitavad, et loomse toidu söömine pole tänapäeva ühiskonnas eluks vajalik, vastupidi, see mõjub nii tervisele kui ka keskkonnale kahjulikult? Ühiskondlikult on suudetud ju kokku leppida, et vägivald, näiteks naisepeks, pole kellegi eralõbu ega traditsiooni nimel säilitatav komme, vaid õigusrikkumine, mille toimepanija peab enda teo pärast vastutuse võtma. Kuidas siis loomadevastast vägivalda argumenteerida? Kuidas kasvada välja süsteemist, kus elusolendite tarbimine on midagi, mille kohta me arvame, et las jääda nii, kuis on?

Eestis registreeritakse veidi üle 80 000 uue südame-veresoonkonnahaiguse juhu aastas. Need on ka peamine surmapõhjus – ligikaudu 8000 surma ehk pooled surmad Eestis on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest. Riskitegurid on kõik elustiili ja toitumisega seotud, sealhulgas vähese puu- ja juurviljatarbimisega. Nii et õigupoolest on need veganid, kes võiksid veendunud lihasööjate tervise vastu muresegast huvi üles näitada.

Tähista meiega naistepäeva!

Kes tahab eetika ja õigluseteemal edasi arutada või lihtsalt head seltskonda, on oodatud sel laupäeval Feministeeriumi kogukonnaruumi, et tähistada koos naistepäeva nädalavahetust. Kavas on Tallinna feministliku lugemisgrupi arutelu, Earth First Clubi eestvedamisel Dagmar Kase loeng-vestlus veganfeminismist ja stressi maandamise joogaõpituba. Päeva lõpetame Kaisa Ling Thingi naistepäevabluusi ja peoga kohvikus TOPS! Loe lähemalt programmist (eesti keeles, inglise keeles). Päeva jooksul saad annetada Solidaarne naistepäev 2020 algatusele, mis kogub kuni 10. märtsini raha, et soetada Eestis elavatele tüdrukutele ja naistele hügieenisidemeid.

Järgmisel kolmapäeval, 11. märtsil saab Feministeeriumis kohtuda trans* ajaloo professori Susan Strykeriga, kes annab ajaloolise ülevaate soolisest mitmekesisusest Põhja-Ameerikas, USA koloniseerimisest tänapäevani. Loengule järgneb vestlusring.

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit

13
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Tule tähista meiega naistepäeva!

Laupäeval, 7. märtsil kutsume kõiki tähistama naistepäevanädalavahetust. Oled oodatud Feministeeriumi kogukonnaruumi, kus saab osa võtta lugemisgrupi arutelust, veganfeminismi loengust ja…