Seksuaalvägivald kui õppetund?

Kohtunik Larissa Prokopenko leiab, et seksuaalvägivald ei olegi seksuaalvägivald ning peab ohvri ja teiste tunnistajate ütlustest usaldusväärsemateks tunnistusi, mida annavad süüdistatavad. Seda on raske uskuda? On tõesti, aga kahjuks kinnitust sellele leiab tänasest EPLi loost, mis kirjeldab, kuidas 12-aastast tüdrukut seksuaalselt rünnanud viis noormeest kohtus õigeks jäid.

Viru maakohtuniku otsuse kiitsid põhimõtteliselt heaks ka Tartu ringkonnakohtu kohtunikud Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas, kes menetlesid edasikaevatud kohtuotsust ning leidsid, et kui mõned marginaalsed lapsused välja arvata, langetas Viru maakohtunik õige otsuse.

Selles loos on nii palju vildakat, valet ja õõvastavat, et esmakordsel lugemisel tunneb ilmselt iga inimene, kes kannab eneses tugevat õiglustunnet, kuidas halvatus lukustab keha ning mõtlemine jookseb hetkeks kinni. 12-aastane tüdruk sai ellu kaasa teadmise, et seksuaalvägivald ei olegi tõsine asi, et ohver on oma kannatustes ise süüdi, õppetunni ära teeninud. Kui sul peaks tekkima elus vajadus õigusemõistmise järele, siis Eesti kohtusüsteem ei pruugi sind aidata, sest sa saad uuesti sildistatud, ohvristatud ja ohvri staatusest suisa õppetunni ärateeninu staatusesse paigutatud.

Seda, et meie õiguskaitsjate hoiakud vägivalla teemadel on viltusemad Pisa tornist ning teadmised auklikumad, kui teed meie omavalitsustes, kinnitavad ka värsked uuringutulemused.

Millise sõnumi annab kohtuniku otsus ja tema hinnang aga süüdistatutele? Millise sõnumi annab see noortele? Millise sõnumi ühiskonnale laiemalt? Kas selle, et õpetuse andmiseks on säärane käitumine küll mitte parim, aga õigustatud? Tegemist on järjekordse juhtumiga, kus moraali loetakse ohvri aadressil ning jäetakse tähelepanu pööramata lihtsale sõnumile „Vägivald on lubamatu!“ või veel teravamalt öeldes „Ära vägista!“.

Öeldud on piisavalt. Öeldu mõistmine ja mõtestamine on vastuvõtja õlul.

Kui keegi väidab, et Eestis ei ole feminismi vaja, sest siin ei ole tõsiseid probleeme, millele feminism võiks adresseeritud olla, siis oleks aeg oma sõnu süüa. Taaskord. Head isu!