Hingelisuse illusioon: new age’i lahendused samadele vanadele probleemidele

Mangi rõveduste valguses tuleks kõneleda haavatavusest ja tänapäeva esoteerikanähtusest. Eelmainitud juhtum on tegelikult täiuslik sümbol sellest, millest ma rääkima asun.

Nõidus on trend, mis seisneb temaatilise kirjanduse ja välimuse müümises. Müümise juures pole kunagi oluline toote autentsus kui selline, vaid turu nõudlus. Suure nõudluse juures ostetakse suures vajaduses ka väga halva kvaliteediga tooteid. Kui meestele näivad peale minevad rohkem eneseabiraamatud, mis õpetavad amatöörpsühholoogia kaudu edukas olema, siis naistele müüakse enam eneseväärikust.

Naise eneseteadvus on aastakümnetega pidevalt paranenud. Pärast suurte sündmuste, nagu naistele hääleõiguse andmine (seda ei kingitud, vaid seda pidi alamklassiks peetud segment välja võitlema) oli ka väiksemaid etappe. Üheks naljakamaks ja ehk ka kurvimaks olid viiekümnendad Ameerikas, kus turundati perenaise kuvandit: naine, kelle väärtust mõõdetakse pöördvõrdeliselt mehe rahuloluga. Naine oli pere naine. Ta teenis meest, kes teenis riiki. Turundusnipp seisnes omandisuhte ümber brändimises, kus naine polnud mehe kohustuslik ori, vaid teatud õigustega teener. Naine pidi leidma väärtustamist oma kasulikkuses mehele. Selle ohvriks oli muidugi individuaalsus. Tol perioodil üritati koduperenaistele müüa koogivalmistamisretsepti, kus ainsaks sammuks oli selle pakist väljakallamine ja ahjupistmine. Varsti avastati, miks see toode ei müü: koduperenaistel polnud tunnet, nagu nad oleksid selle ikkagi ise valmistanud. Seega võeti retseptist välja muna ja selle pidi nüüd naine ise ekstra lisama. Säärase liigutusega rahuldati koduperenaise vajadus “midagi ise teha”, kuigi tegu oli suhteliselt minimaalne. Siiski aitas see kaasa illusioonile, et ta valmistas toitu ning täitis oma soorolli ülesande.

Nõiduse kuvand

Naise eneseteadvuse kujundamise eest võitlemisel on olnud veel tosinaid etappe, millest üks viimane on nõiakunsti ja Tugeva, Iseseisva Naise kujundi brändimine ehk kokkusidumine. Nõiduse praeguse kuvandi kandev mõte seisneb selles, et puritaanlik mees kiusab taga romantiseeritud iseseisvat naist. Metafoorsena tajutakse, et naissoost nõid sümboliseerib kujutlusvõimet, dionüüsoslikku emotsioonide esindajat. Mees on tema vastand. Feministliku analüüsi on pälvinud ennekõike Salemi nõiaprotsessid, mida saab lugeda kui mehe ego püüet suruda alla ja taltsutada naiselik, metsik element. Kindlasti on olemas sama mõtte graatsilisem ja täpsem variant, kuid nõia imagot kannab praegu siiski iseseisev, Tark naine.

Tark kuidas? Tarkus sarnaselt eneseteadvusega, kus naine on rohkem indiviid kui mehest sõltuv ja määratud. Naine kui äratamata nõid võib minna tagasi loodusesse, kust mees on ta välja kiskunud ja puuri pistnud. Looduses on jõud, mida ainult naine võib tajuda ja nendega „kokku elades“ saadakse lahti mehest kui rõhujast. Esoteeriliste, new age’i raamatute edu seisneb nende lihtsuses. Säärast iseseisvust taotlev naine otsib seda ennekõike vaimsest poolest. Vaimne ja finantsiline iseseisvus naise jaoks on aga justkui uuem nähtus. Ehk ongi seepärast meestele mõeldud eneseabiriiulitel nii vähe (või peaaegu olematul hulgal) enesehinnangu ja iseseisvuse parandamise teoseid: need omadused on meestele juba lapsest peale pähe tambitud ja loomulikuks tehtud. Naine on see, kes on sarnaselt koduloomale pidanud sõltuma peremehest.

Ebakindluse pealt kasulõikajad

Seega on naise vaimuimago samamoodi kommertsialiseeritud kui kehaimago. Muidugi on see vältimatu, kuid selliste trendide levikud osutavad naiste ebakindluse pealt kasulõikajatele. Suurimaks komistuskohaks on see new age’i spirituaalsuse juures, mis põhineb peamiselt positiivsete enesekinnituste müümises neile, kes sisimas psüühiliselt maatasa. Nii pagetakse fantaasiamaailma, kus suure negatiivsuse käest minnakse suurde positiivsusesse redusse. Haavatavuse aste on tajutav naise välja paisatava positiivse vaimsuse ülekülluse kaudu. Samamoodi võib elus haiget saanud naine (või mees) minna sügavale jõusaalimaailma või kompenseerida oma hävinud eneseusku mõnel teisel moel.

Kui keskenduda aga esoteerikale, siis loob see orientiiri kaotanud naisele fantaasiamaailma, milles ta end turvaliselt tunda saab. Selles maailmas on kõik võimalik. Nii müüakse naisele kui lapsele infantiilset eskapismi, kus ta on kena ja tore nii nagu ta on ja keegi ei mõista teda hukka. Tegelikkuses hoitakse vähese kriitikavõimega, segaduses naist mulli sees, kus temalt ei nõuta kasvamist ega arengut. Seda saame näha müüdavates toodetes nagu poolvääriskivid, mille puhas omamine teeb naist „paremaks“ ja annab talle neid iseloomuomadusi, mida ta ise endas leida ja rakendada ei suuda.

Vaimse saleduse müümine end ülekaalulisena tundvatele naistele

Säärases kunstlikus nõidusemaailmas pakutakse iseendaga töö asemel tööasendajaid, mis moonutavad algset oled-täiuslik-sellisena-nagu-oled-sõnumit sa-ei pea-midagi-tegema-tarbimiskultuuriks. Siinkohal on sääraste orientiirita naiste ärakasutamiseks olemas ka hulk gruppe, gurusid ja muid lõkse. Säärane naine on liikunud lihtsalt ühest äärmusest teise: maise väärkohtlemise sfäärist ebamaise muinasjutu sfääri. Selle sees on lahendus lihtne: enda juures ei tule sisemiselt midagi muuta, vaid tuleb osta ja kasutada väliseid esemeid ja tegeleda kuvandiloomega. Laias laastus on tegu vaimse saleduse müümisega end ülekaalulistena tundvatele naistele.

Kui küsida, kuidas miski siis töötama peab, pole neil selget vastust. Loodetakse ebamäärastele terminitele, nagu kundalini, energia või vibratsioon. Elatakse muinasjutus, kus valitseb fake-it-til-you-make-it õhkkond. Reaalsuses on naised mitte teps rohkem iseseisvamad ja õigeid(?) mehi ligitõmbavamad, vaid surutud kapslisse, vaimsuse punkrisse, maailma eest, mis osutub nende jaoks ülejõukäivaks. Sellises nõrgas olekus naisi saavad edukalt ära kasutada vaimsed gurud või end teatud grupid. Skeem on sama nagu kehale kantava meigi või salendavate kreemidega: määri neid lauseid, loosungeid või pildikesi oma imagole ja sa oled maagiliselt kohe parem.

Maagiast on tehtud toode, mis ei nõua mingit pingutust

Seal, kus nõiduse ajaloolised juured osutavad halastamatule reaalsusetaju kujundamisele, on tänapäevane esoteerika keskendunud suuresti ignorantsete ja nõrgestatud naiste nöörimisele. Maagiast on tehtud seega toode, mis ei nõua ostjalt mingit pingutust ja ei selgita, kuidas see neid aitama peaks. Lihtsalt usu. Samamoodi võib koduvägivalla ohver uskuda, et ta mees või ta ise muutub paremaks, kui ta koristab kööki tihedamini või ei pauguta uksega.

Kahju tuleb kaela siis, kui need uskumused uute karmide elukatsumustega proovile pannakse ja need tegelikku abi ei paku. Lõpuks jõuame Mangide ja muude pervertideni, kellele naised oma saatuse otsingud peegeldavad: kuna naine ise ei oska end määratleda, vajab ta siiski lapsevanemafiguuri. Mang või säärane habetunud vanamees täidab nende vajadust, kes ei tunne end kindlalt ja vajavad sobiva mainega Targa nõu (sest sisimas tunnevad nad ennast ise lollina). Lõpuks on kommertsliku esoteerikahuviga naised ennast lihtsalt vihma alt räästa alla ajanud, kuna nõrga, ebakindla iseloomuga inimesi annab kõikjal ära kasutada.

Muutus ei tohi olla mugav

Tendents näitab, et eneseotsingud müüvad paremini siis, kui inimene ei pea üldse ennast vaimselt liigutama. Vaimse meigi müümine on hea äri, sest nii paljud naised on orientiirita ja nõia kujund on järjekordne meigitoode, millega end teistele esitlema minna. Kuna sisemine töö on tegemata, langeb see Ptojomkini küla kokku esimese suurema katsumuse peale, mis elu ette heita otsustab.

Spirituaalsuse juures on vajalik olla endaga aus ning aktsepteerida ennast kui tervikut, mitte eirata enda põlastatud osasid ning üle rõhutada paari positiivset juppi. Inimese vaimu sügavuses on igaühel avastamata kihte ning mitte kõik neist pole esmapilgul meeldivad. Kahjuks töötab meie kultuur suuresti pealispinna najal ning mida mugavam on muutus, seda paremini ideed sellest müüa annab. Muutus aga ei tohigi olla mugav.

Huvitav on näha millises suunas naiste eneseteadvus liigub. Ilmselt vaadatakse paarikümne aasta pärast kristallidele nagu vaatame praegu viiekümnendate Ameerika koduperenaistele suunatud reklaamidele. Naiste vaimset ärakasutamist saab teha ka läbi positiivsuse prisma ning see äri ei paista näivat raugevat.