Ei, Jüri ja Helir-Valdor, Eestis ei ole inimõigustega kõik korras

Üks kõige kummalisemaid reaktsioone Mart Helme Deutsche Welle intervjuule oli koalitsioonipartnerite kiire ja enesekindel kinnitus, et Eestis on inimõigustega kõik korras. Seda andis kohe teada peaminister, kes ütles mitut erinevat moodi, et Eestis on inimõigused kaitstud ja tagatud. Samuti rõhutas Helir-Valdor Seeder, et Eestis on inimõigustega kõik korras ning kedagi taga ei kiusata. 

Kuidas seda nüüd öelda peaministrile ja tema võitluskaaslastele … aga Eestis ei ole inimõigustega kõik korras.

Olen suure osa sellest aastast veetnud, kirjutades Eesti inimõigustega tegelevate organisatsioonide ühisaruannet ÜRO inimõiguste nõukogule. Olen suhelnud organisatsioonidega, kes seisavad puuetega inimeste õiguste eest, laste ja noorte õiguste eest, naiste õiguste eest, kes käivad kohut diskrimineerimist kogenud inimeste eest jne. Olen süvenenud õigusaktidesse, üksikjuhtumitesse ja statistikasse. Olen uurinud etteheiteid ja soovitusi mida rahvusvahelised organisatsioonid on Eestile varem teinud.

Järeldus? Asi on päris kaugel sellest, et meil inimõigustega kõik korras oleks. Toon mõned näited.

Ülaltoodu on vaid väike valik tõsistest probleemidest, mis on Eestis inimõigustega praegu aktuaalsed ja mille lahendamise eest vastutavad peamiselt just Keskerakond ja Isamaa – mida juhivad Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder. 

Lisan lõppu ka veidi värsket isiklikku (tööalast) kogemust. Eesti inimõigustega tegelevad organisatsioonid peavad aastal 2020 tõsiselt kaaluma kui avalikult kättesaadavaks nad oma töötajate isikud ja kontaktandmed teevad. Nad peavad kontoriruume otsides mõtlema selle peale, kui kaitstud need on sabotaaži eest. Nad peavad avalikke üritusi korraldades kontrollima ja autentima osalejaid, palkama turvasid või hoidma toimumiskohta saladuses, et kaitsta kohaletulnuid. Neid kutsutakse osalema projektikonkurssidel ja siis üritatakse poole projekti pealt heakskiidetud rahastus ära võtta. 

Kas see on normaalne? 

Aitäh kõikidele organisatsioonidele, kellega variraporti koostamisel lähedalt koostööd saime teha*. Iroonilisel kombel esitasime selle ÜRO Inimõiguste Nõukogule samal nädalal, kui Eesti siseminister teatas, et suhtub osasse elanikkonnast “ebasõbralikult” ja tema koalitsioonikaaslased kiirustasid kinnitama, et Eestis on tegelikult inimõigustega kõik hästi.

*Inimõiguste teemalise ühisaruande taga seisab võrdse kohtlemise võrgustik. Võrgustikku kuuluvad ja aruande koostasid järgmised organisatsioonid: Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba / Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit. Aruanne ilmub eesti keeles novembris ja Eesti riigi inimõiguste olukord läheb ÜROs ülevaatamisele 2021.

Artikkel ilmus algselt ERRi portaalis.