Detsember: aeg muutuda koguduseks

Viimasel ajal tundub, et selleks, et Eestis kellegi huvisid kaitsta, tuleb enda vabaühendus ümber registreerida kirikuks. Loodame sellest vaevast esialgu pääseda ja katsetame ka teisi variante – näiteks koostööd teiste vabaühendustega (kes ka veel pole kogudused ja sektid) ning ÜROga. 

Nimelt vaadatakse kevadel Eesti inimõiguste olukord ÜRO inimõiguste nõukogus üle. See näeb välja umbes nii, et Eesti riigi esindajad räägivad oma suurepärasest tööst ja saavutustest inimõiguste valdkonnas ja nõukogu liikmed esitavad teravaid küsimusi. Et viimastele tegeliku olukorra kohta adekvaatset infot anda, on Eesti vabaühendused esitanud ÜRO-le variraporti. Variraporti mõte on tuua välja peamised inimõigusprobleemid ja kuna vabaühendused pole kitsid, siis anda ka soovitusi, kuidas riik võiks oma tööd paremini teha. 

Feministeerium – alati oma riigi ja rahva teenistuses – lõi ka protsessis kaasa ja keskendus naiste õiguste olukorrale. Toome välja mõned teemad, mis meie arvates tähelepanu vajavad.

Palgalõhe puudutab eriti teravalt vene naisi ja lastesaamise vanuses naisi

Kuigi palgalõhe on Eestis viimastel aastatel veidi langenud, on see jätkuvalt Euroopa Liidu suurim. Ja kuigi teema võib tunduda äraleierdatud, siis ei ole naiste palgavaesus, pensionivaesus ja lihtsalt vaesus kuskile ära kadunud. Rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste seas on aga palgalõhe ja sellega kaasnev vaesuserisk veelgi suurem. Vene keelt kõnelevate naiste keskmine tunnitasu moodustab vaid 63% Eesti meeste keskmisest tunnitasust. 

Kõige suurem palgalõhe puudutab 35–44-aastaseid naisi – see vanus ühtib enam-vähem laste saamise ja kasvatamise eaga. Kuigi naistele makstakse pika vanemapuhkuse eest heldelt, aeglustab see tihtipeale karjääri edenemist. Ainult 32,8% alla 3-aastaseid lapsi hoiti 2019. aastal lastehoius ja alla 1,5-aastastele lastele napib lastehoiuteenust. Ka teiste hoolitsemist vajavate sugulaste (nagu eakad ja erivajadustega pereliikmed) jaoks napib paindlikke ja taskukohaseid hooldusteenuseid, mis põhjustab hooldajatele (kelleks on enamasti naised) tööelus raskusi.

Eelmine valitsus püüdis palgalõheprobleemiga tegeleda, tehes riigikogule ettepaneku muuta soolise võrdõiguslikkuse seadust, et suurendada palkade läbipaistvust ja kehtestada riiklik soolise palgalõhe järelevalve, kuid 2019. aastal kukkus seadus valimiste tõttu riigikogu menetlusest välja ja uus valitsus ei ole palgalõhe lahendamiseks teinud mitte ühtki algatust.

Naistevastane vägivald – tuleb küsida, kas ta ütles JAH!, mitte EI!

Eestis on seksuaalse vägivalla juhtumite tõendamiskoormust väga raske täita ja karistused on leebed. Eesti karistusseadustikus on tervelt kolm süüteo koosseisu, mida vägistamisjuhtumite puhul kasutada (§ 141, 1411 ja 143). Paraku ei vasta ükski neist rahvusvahelistele standarditele, sest need viitavad vägivalla kasutamisele ja ohvri võimele osutada vastupanu. Oluliseks saab see, kas ja kuidas on öeldud EI!, nagu näitas ka Martin Halliku juhtum, mitte see, kas öeldi entusiastlikult JAH! ehk päriselt sooviti tegevuses osaleda. Vägistamise mõiste peaks hõlmama kõiki nõusolekuta seksuaalakte, nagu on sätestatud Istanbuli konventsioonis. 

Naiste varjupaigad on tähelepanu juhtinud veel mitmele kitsaskohale: näiteks peavad ohvrid, kes taotlevad lähenemiskeeldu, viibima kurjategijaga samas kohtusaalis. Samuti ei võeta kodus toimuvat vägivalda hooldusõiguse menetluses alati arvesse.

Mis vanuses tohib abielluda ja mis vanuses lapsega võib täiskasvanu seksida?

Eestis on Euroopa kõige madalam seaduslik abiellumisiga. Kui perekonnaseaduse järgi on see 18 aastat, siis kohtu loal võib abielluda juba 15-aastane laps. Miks see vajalik on? Kas see tuleb mingisugustest kristlikest, traditsioonilistest pereväärtustest? Täiskasvanuga võib omal nõusolekul seksuaalvahekorras olla alates 14. eluaastast. See on eriti kurioosne, kuna samal ajal ei tohi alla 18-aastased ilma vanemate nõusolekuta psühhiaatri poole pöörduda. Soovitame Eesti riigil vanusepiire tõsta, kusjuures võiks teha erandi juhul, kui partnerid on vanuseti lähestikku. Umbes pooled Euroopa riigid kasutavad libisevat vanusepiiri.

Valitsusliikmete vaenulik suhtumine

Vaenulik suhtumine naistesse ja naiste õiguste eest seisjatesse ilmneb kõige kõrgemal valitsuse tasandil. Nii ametis olev välisminister (endine justiitsminister), rahandusminister kui ka (endine) siseminister on avalikult halvustanud naiste ja naiste õiguste eest seisjaid. Neist kaks viimast on korduvalt ähvardanud – ja üritanud – lõpetada teatud feministlike ja inimõigusorganisatsioonide rahastamine, kuigi organisatsioonid on edukalt läbinud riigi enda väljakuulutatud taotlusvoorud. Selle asemel eraldasid valitsuserakonnad katuserahadest ilma igasuguse konkursita enneolematult suure summa abordivastasele liikumisele Elu Marss – neli kuud tagasi loodud MTÜ, mille eestvedajad ei varjagi, et üks nende eesmärke on seista “traditsioonilise” perekonna eest, toetada referendumit ja teha teavituskampaaniat. Kui see tähendab teavituskampaaniat referendumi jaoks, siis võiks erakondade rahastamise järelevalve komisjon teemat uurida.

Liitu kell 18 algava kohtumisega Zoomi vahendusel siit.

Aitame riiki! Mida saab palgalõhe vähendamiseks teha?

Õnneks on Tallinna Ülikooli uurijatel valitsusest rohkem häid ideid, mida käiku lasta, et palgalõhe probleemi lahendada. Tule kuula täna õhtust (14. detsember) vestlusringi, kus küsime, miks on ettevõtetel kasulik soolist palgalõhet vähendada. Mida saab teha riik, et soolist palgalõhet vähendada? Tallinna Ülikooli soolise palgalõhe vähendamise projekti uurijad, sotsioloogid Kadri Aavik ja Triin Roosalu annavad ülevaate sellest, mis ilmnes ettevõtete palgaandmete ja töötajate palgaga seotud kogemuste uuringust. Mõttevahetust juhib Barbi Pilvre. Liitu kell 18 algava kohtumisega Zoomi vahendusel siit.

Puhkame!

Feministeeriumi väike, kuid töökas kollektiiv plaanib kollektiivpuhkust vahemikus 23.12.2020– 8.01.2021. Laeme akusid, tegeleme sisekaemusega ja mõtleme selle kiriku registreerimise peale.

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.