Abiks algajale autojuhile: sõiduõpetajate välimääraja

Ei ole naljaasi saada kätte autojuhilube, sest sama palju kui loomupärast nutikust, läheb tarvis head õpetajat. Eriti naisel, kes püüab masinate macho-maailmas läbi lüüa. Et sobilikku õpetajat üles leida, kaardistas Feministeerium levinumad sõiduõpetajate tüübid.

Tüüp nr 1: tore mees
See on selline õpetaja, kes ei tänita ja on üldse kena inimene. Ainult et eksamile ta meid minema ei julgusta. “Noh, sa võid ju proovida,” poetab ta moka otsast. Ja kui meil lõpuks siiski närvid vastu ei pea ja me autoregistrikeskusesse läheme, jõuab meile õudusega kohale, et sõiduõpetaja on meid lihtsalt mööda suvalisi trajektoore ringi sõidutanud ning me ei tea isegi, kuidas ARKist välja sõita. Ning kogu õppetrall hakkab pihta algusest peale, loodetavasti sõiduõpetaja tüübi nr 3 juures.

Tüüp nr 2: šovinistist mees
Jah, ta tõesti eksisteerib! Ta kannab klotsvuntsi (vuntsimehed, no offense!) ja dresspüksi ja auto küljetaskus kondoome ja kutsub meid randa päevitama. Ühtlasi jagab ta surematuid õpetussõnu stiilis “mehed juhtigu autot, naised titevankrit”, parematel päevadel aga hädaldab, et ei tea, mis poolt meile lähenema peab, kas tagant- või eestpoolt. Sageli on šovinistist mees ka sõidu ajal nägupidi mobiilis või IPadis, mis tähendab, et õpilane on pisut segav faktor. Vanasti vihjanuks ta ka tungivalt lubade ostmisele, aga see pood on nüüd kinni.

Tüüp nr 3: abimees
Kui meile endale pole sellist instruktorit sattunud, siis oleme temast kindlasti kuulnud mõne hea sõbranna kaudu. Aga kui leiame ise sellise õpetaja, siis võime olla mureta. Põhimõtteliselt on meil kõva šanss teha eksam ära esimese korraga. Selline õpetaja on nõudlik ja sõbralik, suudab meie lollidele apsudele läheneda huumoriga ega lähe kunagi närvi. Lisaks on ta võimeline semutsevalt nalja viskama, arutama nõukogudeaegse auto- ja mototehnika üle ja jagama kogemusi rahvatantsukursuselt.

Tüüp nr 4: naljamees
Naljamees on selline, kes enda meelest sõbralikult tögab, aga tegelikult hävitab meis igasuguse tahtmise rooli istuda. “Noh, kas sõidame selle teise käiguga Tartusse välja?”, küsib ta, kui me värisevi käsi pöördel kolmandat käiku sisse ei jõua lükata. Või siis lajatab: “Turvavöö jätame järgmiseks korraks või, jah?” Selline õpetaja esineb sageli kombineeritult tüübiga number 6, raamatumehega, kel puudub paradoksaalsel moel igasugune huumorimeel.

Tüüp nr 5: naine
Naisõpetajaga on enamasti väga okei, sest tal on säilinud empaatiavõime. Lisaks ei kahtlusta me teda ahistamises, kui ta rahustavalt käe õlale paneb (sest jah, me oleme paranoilised). Nagu õige naine, on ta suurepärane rööprähkleja, ning õpetab seda oskust meilegi. Nii et selle asemel, et pöördel suunda näidates auto välja suretada, suudame peagi sujuvalt sooritada kõiki manöövreid korraga. Mõnikord hiilgab ta liigse põhjalikkusega, justkui kummutamaks väiteid stiilis “naine roolis, auto kraavis”, aga šanss load kätte saada on sellevõrra suurem.

Tüüp nr 6: raamatumees
Raamatumees on selline, kellel on peas nii kõik liiklusreeglid kui ka Tallinna tänavad. Raamat on püha. Nagu ka Tallinna tänavad. Üldiselt puudub sellisel mehel ka täielikult huumorimeel. Väljaarvatud juhul kui tal kogemata mõni liikluskorralduse muudatus kahe silma vahele on jäänud. Sest siis on tal oma eksituse vabandamiseks alati selgitus varnast võtta: “Ma tegin lihtsalt nalja!”

Tüüp nr 7: väikelinnamees
Elu suurtes ja väikestes linnades võib olla äraütlemata erinev, isegi kui linnade suurus nii erinev pole. Ja ka ametikohaga, millega Tallinnas või Tartus käivad kaasas stereotüübid, võib kaasneda hoopis teistsugune kuulsus. Väikelinna instruktor on enamasti noor ja tore trimmis mees, kes tunneb liiklusreegleid, suudab neid ka adekvaatselt seletada, ise sealjuures närvi minemata. Ning kuna head mehed on kõikjal hinnas, on ta ka pisut kohalik staar, lõpp hea, kõik hea.

Artikkel tugineb 27 inimese kogemusel.